Vaikselt hakkasime kodu poole liikuma, kui silma nurgast vist nägin põdrapoissi. Vist... täpselt vist, sest autost kiirelt endid välja ajades seisime silmitsi hetkeks minu seniilsusega :) No pole siin mingit põdrapoissi lausus sõber Kenno, krt no ei saa olla, et olen juba nii soe peast ja näen viirastusi. Tõusin püsti ja no vahib vastu see meie metsade suurim loom :) No krt vaata vahib seal põõsas, ütlen sõbrale pomisedes. Lõpuks näeme mõlemad selgelt, et siiski on seal põder ja liigume kiirelt härrale lähemale. Veel mõni samm ja hopsti, põõsast kargab veel üks ja siis krt veel üks põder välja :) Kännud ja põõsad segavad vaadet, teeme veel mõned kiired sammud raiesmikule ja leian endale kännu otsas väga hea vaatlemiskoha, ning jään loomade vaikset lahkumist jälgima..... kõrval sõber aga sibab hoolimata raskustest lähemale ja viipab mullegi, et end lähemale veaks, kuid minu seiskunud aju ei reageeri enam. Seisan oma kännul ja vahin...mõlgutan ja teen mõned klõpsud kuni loomad metsa varjuvad... siis aga kärgatab pähe, miks sõber mulle viipas... raiesmiku kõrvalt viib tee meile juba tuttavale järgmisele langile. Krt mõtlen endamisi ja liigutan oma taguotsa kiirelt sõbrani, suundume koos jälgede järgi loomadele järgi, kuid oleme selgelt neist palju maas :( Pole varem kolme põdraga kohtunud, vägev elamus jälle kirjas :)
Nikon D3s
Sigma 120-300mm 1,4konverter.
Lääne-Virumaa
Kommentaarid