Lahedad kohtumised, varjes istutud tunnid ja väike tunnustus.
Need on märksõnad millega on minu selle aasta esimesed 5 kuud möödunud.
Hiiumaa reisid on täis kohtumisi ja lahedaid pilte. Kõik need vähesed veedetud tunnid varjetelgis on end igati ära tasunud. Pole ma ju varem nii lähedalt rebastiki näinud, veel rääkimata sellest, et ta väikse uinaku maha pidas otse minu varjetelgi ees:) Mis oleks veel magusam täiesti algajale fotohuvilisele, kui põõnav rebane. Ja siis veel kohtumine nugisega, no mis sa veel hing ihaldad. Iga kord kui Hiiumaal käinud, olen saanud kogemuse rikkamaks metsloomade ja lindude osas. Esimesel reisil Hirmuste külla kohtusin hirvega, teine kord kohtusin merikotkaga ja nüüd siis nugised. Kahjuks küll esimesed kaks kohtumist pole ma õiget pilti saanud, kuid ega see esialgu väga mind morjenda, algajate värk:) Vähemalt olen need loomad ja linnud oma silmaga ära näinud, küll ma nad ka kunagi pildile saan:) Põhiline on see, et olen nüüd siis varjetelgiga käe igati valgeks saanud.
Viimane reis Hiiumaa Hirmuste külla oli aga eriti mõnus. Kohtasin metsas ringi luusides nugiseid, koju jõudes ja pildid üles riputades võttis minuga ühendust aga Hiiu Nädala peatoimataja, et minu jäädvustatud kohtumispilt Hiiu Nädalas avaldada. No mis mul selle vastu olla saaks:) Selline väike tunnustus kulub iga ühele meist ju ära, kas pole? Nii siis leidis minu väike nugisepilt tee oma kodukandi ajalehte. Nüüd ma siis mõtlen, et kas saata nugisepoisile lehest koopia postiga või peaks viima ise kohale:)
Siinkohal suured suured tänud sõber Raulile, kes mind seal Hirmuste külas alati lahkelt vastu võtab ja loodan, et ka tulevikus mind sinna külla kutsub. Suured tänud sõber Karlile, kelle suur objektiiv on võimaldanud need lahedad kohtumised jäädvustada. Tänud ka sõber Jaanisele, kelle varjetelk võimaldas loomade maailma natuke lähemalt näha. Suured tänud sõber Priidule, kelle kaasa antud tool võimaldas viimasel reisil end metsas ka 5 tundi jutti istudes hästi tunda:) Ja veel tahaks öelda suured suured tänud kogu Hirmuste külarahvale, kes on alati nii toredad ja rõõmsameelsed.
Lisatud 30. mai 2011
********************************************
Kribaks siis ehk mõned suuremad plaanid järgmiseks kevadeks, suveks ja sügiseks. Et kuhu kohe kohe läbi saaval suvel kahjuks ei jõudnud, aga ehk tuleval aastal jõuab.
Vaikselt hakkab siis aasta läbi saama ja kätte on jõudnud sügis. Vaikselt sajab ka lumepoisse alla, aga egas see siis veel püsima jää. Kahju, nii saaks vähe lihtsamalt looma liikumist jälgida. Möödunud aasta pea terve talvel tarisin loomadele metsa süüa, lootes mõne ka pildile saada, kuid ega kodus soojas voodis põõnates saa sa miskit pildile. Sellel talvel tuleb taas süüa tassima hakata, aga seekord valisin natuke teise koha selleks.
Nii et sellel talvel vean end ka kohale ja ehk on mõni metsaelanik nõus lahkelt pildile ronima. Ja ehk nüüd näeb ära, kas leitud urgude juures käib ka elu või on ammu maha jäetud ja passin seal niisama. Ja loodetavasti mu järgmine kohtumine notsuga saab ka jäädvustatud :) Nagu teada, siis esimesel kohtingul pidid kõik olema ikka häbelikud ja natuke arad :) Aga eks ma järgmine kord võtan ikka südame rindu ja tutvustan end neile:)
Tuleval aastal, kui päevad hakkavad pikemaks venima, siis tahaks viia täide ka suure soovi paariks ööks metsa jääda, no mitte nüüd küll lageda taeva alla, aga ehk lubab mind hea töökaaslane oma jahipukki kükitama või vean end ehk telgiga kuhugi metsatuka alla. Sellel aastal ainult plaanisin ja planeerisin, kuid kohale ei jõudnud.
Tuleva aasta kevadel ja suvel tahaks läbi kõmberdada enamus Eesti rabasi ja soid. Päiksetõusul rabas olla on asendamutu tunne - kes käinud see teab millest räägin, need kes pole käinud, minge kindlasti. Rabades sai ka möödunud suvel kombertatud, läbi sai käidud Marimetsa raba, Viru raba ja Kakerdaja raba, kuid ainult ühe korra sattusin ma sinna päiksetõusu ajaks, ei, vist ikka kahel korral, aga nendest ühel korral oli raba katmas paks paks udu. Kindlasti tahaks ära näha ka Lõuna-Eestis Leevil asuva Meenikunna raba, mis juttude põhjal on üks ilusaim raba maamunal :) Mine tea äkki ongi, aga eks oma silm ole ikka kuningas ja ehk jõuan ma sinna tuleval aastal. Eks annan teada enne kui minek ja ehk on kellelgi huvi kaasa tulla.
Nagu see sell, kes leiutas uue mooduse statiivi kaasas tassimiseks :) Tema ikka vahest käib kaasas.
Loodetavasti jõuan tuleval aastal enamus rabasid, kus ikka laudtee kannatab kõndida, läbi kõpsida ja eks siis tuleval aastal teen ka kõikide rabade kohta eraldi juttu ja lisan pilte, et kuhu siis tasub minna ja kuhu mitte.
---------------------------------------------------------------------------------------------
Niisiis, eismene söök on nüüd välja viidud, kuid täna selgus, et kitsepoisid on hoopis mujale kolinud :) Eks pean siis natuke oma söödakohta muutma. Lähipäevil viin siis süüa, sinna kus neid täna ringi silkamas ja süüa otsimas nägin. Eks tuleb ka mingi looduslik varje püsti lüüa :) Saab siis nähe kuidas see välja ka tuleb. Aga enne peab kitsekestel kõhu täis söötma ja harjutama nad seal käima süüa otsimas.
Uues kohas söök väljas, aga paari päeva jooksul pole seal kahjuks veel kedagi käinud. Ehk lähipäevil ikka keegi end sinna kohale veab ja avastavad selle koha :)
-15.04.2011
Lumi läind ja loomad ei hooli enam väga söödakohast, no vähemalt mitte minu söödakohast . Ehk siis ei tulnud mitte ühte looma minu söödale ja nii jäigi mul ka pildid tegemata:(
Aga vähemalt sain ma kätt ikka harjutada varjetelgi osas:) Seda siis Hiiumaal Hirmuste külas. Kus ma nüüd viimati veetsin tervelt nädalase puhkuse. Nüüd siis suurest osast teada, et kuidas selle varjetelgiga siis täpselt asjad on ja käivad. Üritan siis seekord ka kuidagi end kokku võtta ja väheke pikemalt Hiiumaast kirjutada.
Kui tekkis mõni küsimus, siis saad neid küsida siit
---------------------------------------------------------------------------------------------
Need on märksõnad millega on minu selle aasta esimesed 5 kuud möödunud.
Hiiumaa reisid on täis kohtumisi ja lahedaid pilte. Kõik need vähesed veedetud tunnid varjetelgis on end igati ära tasunud. Pole ma ju varem nii lähedalt rebastiki näinud, veel rääkimata sellest, et ta väikse uinaku maha pidas otse minu varjetelgi ees:) Mis oleks veel magusam täiesti algajale fotohuvilisele, kui põõnav rebane. Ja siis veel kohtumine nugisega, no mis sa veel hing ihaldad. Iga kord kui Hiiumaal käinud, olen saanud kogemuse rikkamaks metsloomade ja lindude osas. Esimesel reisil Hirmuste külla kohtusin hirvega, teine kord kohtusin merikotkaga ja nüüd siis nugised. Kahjuks küll esimesed kaks kohtumist pole ma õiget pilti saanud, kuid ega see esialgu väga mind morjenda, algajate värk:) Vähemalt olen need loomad ja linnud oma silmaga ära näinud, küll ma nad ka kunagi pildile saan:) Põhiline on see, et olen nüüd siis varjetelgiga käe igati valgeks saanud. 
Viimane reis Hiiumaa Hirmuste külla oli aga eriti mõnus. Kohtasin metsas ringi luusides nugiseid, koju jõudes ja pildid üles riputades võttis minuga ühendust aga Hiiu Nädala peatoimataja, et minu jäädvustatud kohtumispilt Hiiu Nädalas avaldada. No mis mul selle vastu olla saaks:) Selline väike tunnustus kulub iga ühele meist ju ära, kas pole? Nii siis leidis minu väike nugisepilt tee oma kodukandi ajalehte. Nüüd ma siis mõtlen, et kas saata nugisepoisile lehest koopia postiga või peaks viima ise kohale:)
Siinkohal suured suured tänud sõber Raulile, kes mind seal Hirmuste külas alati lahkelt vastu võtab ja loodan, et ka tulevikus mind sinna külla kutsub. Suured tänud sõber Karlile, kelle suur objektiiv on võimaldanud need lahedad kohtumised jäädvustada. Tänud ka sõber Jaanisele, kelle varjetelk võimaldas loomade maailma natuke lähemalt näha. Suured tänud sõber Priidule, kelle kaasa antud tool võimaldas viimasel reisil end metsas ka 5 tundi jutti istudes hästi tunda:) Ja veel tahaks öelda suured suured tänud kogu Hirmuste külarahvale, kes on alati nii toredad ja rõõmsameelsed.
Lisatud 30. mai 2011
********************************************
Kribaks siis ehk mõned suuremad plaanid järgmiseks kevadeks, suveks ja sügiseks. Et kuhu kohe kohe läbi saaval suvel kahjuks ei jõudnud, aga ehk tuleval aastal jõuab.
Vaikselt hakkab siis aasta läbi saama ja kätte on jõudnud sügis. Vaikselt sajab ka lumepoisse alla, aga egas see siis veel püsima jää. Kahju, nii saaks vähe lihtsamalt looma liikumist jälgida. Möödunud aasta pea terve talvel tarisin loomadele metsa süüa, lootes mõne ka pildile saada, kuid ega kodus soojas voodis põõnates saa sa miskit pildile. Sellel talvel tuleb taas süüa tassima hakata, aga seekord valisin natuke teise koha selleks.
Tuleval aastal, kui päevad hakkavad pikemaks venima, siis tahaks viia täide ka suure soovi paariks ööks metsa jääda, no mitte nüüd küll lageda taeva alla, aga ehk lubab mind hea töökaaslane oma jahipukki kükitama või vean end ehk telgiga kuhugi metsatuka alla. Sellel aastal ainult plaanisin ja planeerisin, kuid kohale ei jõudnud.
Tuleva aasta kevadel ja suvel tahaks läbi kõmberdada enamus Eesti rabasi ja soid. Päiksetõusul rabas olla on asendamutu tunne - kes käinud see teab millest räägin, need kes pole käinud, minge kindlasti. Rabades sai ka möödunud suvel kombertatud, läbi sai käidud Marimetsa raba, Viru raba ja Kakerdaja raba, kuid ainult ühe korra sattusin ma sinna päiksetõusu ajaks, ei, vist ikka kahel korral, aga nendest ühel korral oli raba katmas paks paks udu. Kindlasti tahaks ära näha ka Lõuna-Eestis Leevil asuva Meenikunna raba, mis juttude põhjal on üks ilusaim raba maamunal :) Mine tea äkki ongi, aga eks oma silm ole ikka kuningas ja ehk jõuan ma sinna tuleval aastal. Eks annan teada enne kui minek ja ehk on kellelgi huvi kaasa tulla.
Loodetavasti jõuan tuleval aastal enamus rabasid, kus ikka laudtee kannatab kõndida, läbi kõpsida ja eks siis tuleval aastal teen ka kõikide rabade kohta eraldi juttu ja lisan pilte, et kuhu siis tasub minna ja kuhu mitte.
---------------------------------------------------------------------------------------------
Niisiis, eismene söök on nüüd välja viidud, kuid täna selgus, et kitsepoisid on hoopis mujale kolinud :) Eks pean siis natuke oma söödakohta muutma. Lähipäevil viin siis süüa, sinna kus neid täna ringi silkamas ja süüa otsimas nägin. Eks tuleb ka mingi looduslik varje püsti lüüa :) Saab siis nähe kuidas see välja ka tuleb. Aga enne peab kitsekestel kõhu täis söötma ja harjutama nad seal käima süüa otsimas.
Uues kohas söök väljas, aga paari päeva jooksul pole seal kahjuks veel kedagi käinud. Ehk lähipäevil ikka keegi end sinna kohale veab ja avastavad selle koha :)
-15.04.2011
Lumi läind ja loomad ei hooli enam väga söödakohast, no vähemalt mitte minu söödakohast . Ehk siis ei tulnud mitte ühte looma minu söödale ja nii jäigi mul ka pildid tegemata:(
Aga vähemalt sain ma kätt ikka harjutada varjetelgi osas:) Seda siis Hiiumaal Hirmuste külas. Kus ma nüüd viimati veetsin tervelt nädalase puhkuse. Nüüd siis suurest osast teada, et kuidas selle varjetelgiga siis täpselt asjad on ja käivad. Üritan siis seekord ka kuidagi end kokku võtta ja väheke pikemalt Hiiumaast kirjutada.
Kui tekkis mõni küsimus, siis saad neid küsida siit
---------------------------------------------------------------------------------------------