Seitse külma tundi notsudega

Mmmmõnus päev jälle veedetud looduses metssigade toimetamisi jälgides :) Päris mitu inimest on küsinud, kuidas ma küll viitsin seal oma pisikeses onnis külmetada, et näha metsloomi?? No ma ei tea, mis siis on veel mõnusam kui veeta üks päev looduses täiesti segamatult. Ei telefoni, ei mingeid töömeile ega muud jama segamas, päike mõnusalt soojendamas. Ja uskuge, see passimine pole mingi igav tegevus, seekord aeti ikka adrenaliin täiega lakke :)))) Midagi seekord notsudele ei sobinud ja eriti end metsatukast välja ei ajanud :( Aga see eest tuuseldasid ümber telgi ja uurisid kes või mis ma selline olen. See polnud just mitte kõige igavam, eriti kui üks nots vedas end seljatagant nii lähedale, et tema röhitsemine minu juukseid sasis :))))
Ja no kui hästi saab veel minna, seekord sain ma oma kola lahti pakitud ja end sisse sätitud ning vaevu tunnike passida, kui olid juba esimesed põssad kohal:))) Täiesti uskumatu koht on see, kohati on tunne, et see tore jahimees jääb ise võssa peitu ja laseb notsusi puuris välja sööma :)))) Pole vaja mõelda kas ma täna ikka notsusi näen või ei, mõtiskleda tuleb vaid selle üle, kui palju ja mis kell ma neid näen:)))  Rajakaamera videost loendasin neid 20 ringi kokku ja lähim pilt notsust kõigest 20 meetri kauguselt :)))
Kuid jah, seekord notsudele siiski midagi ei meeldinud ja end eriti välja ei vedanud:(  Kuid ma loodan, et see polnud minu viimane kord seal passida.
Suured suured tänud toredale jahimehele, kelle loomaaias ma need mõnusad tunnid notsude keskel veetnud olen.

Nikon D3s
Sigma 300mm f2.8
2013