Juba mõlgutasin peas, et kurjam, oleme kolmas kord siin ja ei mitte halligi pildile ei saa. Küll tulevad notsud liiga hilja, küll ma lihtsalt magan kui keegi platsil ringi sibab. Kõrval telgist kostus veel objektiiv vahetuse heli, seega mõtlesin, et ka naabril jube koll ees tühja vahimisest. Kuid siis avanes põllul vaade mis oleks mind ääre pealt kilkama ajanud :) Pisike põnn keset platsi :) Tegin mõned pildid ja kirjutasin naabrile, et mis sa seal pusserdad vaata kes platsil. Ootada võis ka ülejäänut peret, kuid neid ei tulnud ega tulnud. Siis tundus juba asi kahtlasena, nii pisike nunnu ei siba üksi metsas ringi. Kirjutasin jahimehele, et uurida olukorda. See mis sealt vastu tuli ei meeldinud mulle mitte üks raas :(
See pisike nunnu on ilmselt oma perest maha jäänud ja natuke ka viga saanud. "Arvasin, et ta juba ammu surnud, nägin teda 3 nädalat tagasi viimati" need oli jahimehe sõnad :( See pisike põnn oli nii nunnu, et oleksin nõus ta endale koju tooma, aga loodus on loodus ja sinna pole mõtet oma näppe toppida.
Õnneks sai pisike sumps oma kõhu rahus täis süüa ja vaikselt vehkat teha.
Kommentaarid