Juba mitu nädalat plaanin minna Ida-Virumaal asuvasse karuvarjesse, jälginud karu liikumist ja varustanud end suurte objektiividega. Lõpuks tuleb kõne ja me võime minna :) Laupäeva hommikul on terve keha ärevuse poolt vallutatud ja ei suuda enam kuidagi rahulikult olla, peas vaid soov näha karu.
Kell kolm ma enam ei suuda oodata ja kihutn Alutaguse poole, sõber juba helistab ja pärib kaugel veel olen.
Kohale jõudes tuleb meil läbi metsa veel ligi poolteist kilomeetrit jala minna, seljas ülimalt raske fototehnika.
Kohale jõudes ootas ees meid üllatavalt suur ja igati hubane varjend, pakkisime endid lahti ja sättisime tehnika paika. Möödus vaid mõned tunnid, kui juba oli kohal esimene rebane, kellele järgnesid varesed ja kährikud. Peale 5 ja poolt tundi passimisit nokitsesin ma fotoka kalla, kui sõber sosinal ütles, mõmm tuleb:)
Hetkega valdas mind ülim emotsioon, olin seda kaua oodanud ja sellele pikalt mõelnud ja siin ta nüüd oli :) Sellist hetke on raske ette kujutada, kui pole seda kogenud. Aitäh kõigile neile kes sellele hetkele panustasid.
Kell kolm ma enam ei suuda oodata ja kihutn Alutaguse poole, sõber juba helistab ja pärib kaugel veel olen.
Kohale jõudes tuleb meil läbi metsa veel ligi poolteist kilomeetrit jala minna, seljas ülimalt raske fototehnika.
Kohale jõudes ootas ees meid üllatavalt suur ja igati hubane varjend, pakkisime endid lahti ja sättisime tehnika paika. Möödus vaid mõned tunnid, kui juba oli kohal esimene rebane, kellele järgnesid varesed ja kährikud. Peale 5 ja poolt tundi passimisit nokitsesin ma fotoka kalla, kui sõber sosinal ütles, mõmm tuleb:)
Hetkega valdas mind ülim emotsioon, olin seda kaua oodanud ja sellele pikalt mõelnud ja siin ta nüüd oli :) Sellist hetke on raske ette kujutada, kui pole seda kogenud. Aitäh kõigile neile kes sellele hetkele panustasid.
Kommentaarid