Nagu vihmauss vingerdasin vanaema hoovis, ise madalam kui kevades tärkav
muru. Küünarnukid, püksipõlved murust rohelised sain siis lõpuks
linnule, kes oma perele ussikesi otsis juba päris lähedale. Kiirelt
tegin mõned klõpsud ja nii ta nelja tuule poole kadus koos oma
uusikesega. Möödujad ilmselt arvasid, et siin majas elavad küll kergelt
soojad kodanikud kes veidralt murul roomava :)
Kommentaarid