Sirutan tiiba :)

Sa istud reede õhtust saati oma pisikeses kuudis, palavus on kõik sinu riided seljast kiskunud, kuid sa ei anna alla lootes ikka kohtuda kellegiga, kellegiga kes tuleb õhtuhämaruses sinu toodud head ja paremat maitsma. Kuid sellel korral jäin ma päris pika ninaga :( See pidi jääma selle kevad suve viimaseks korraks varjes. Parimad palad jäid aga kahjuks sinna minust maha ja nüüd siis kohtume alles talvel, kui taevataat seda meile pakub.
Siis aga sõidad sa koju, silmas unepoiss toimetamas ja hing veidi kurb, samas ka rõõmus, et said olla seal kus sinu hing puhkab. Keerad ärkavas looduses rooli kodu poole ja siis tundub, et taevataadi loodushoiu juhatajal hakkas sinust kahju ja annab sulle veel võimaluse oma fotokale valu anda, nii et katik tossab. Tundub, et see aasta on mul selline puhas linnuaasta kuhu vahete vahel eksivad karud, kährid, sokud ja mõni notsu kah:)