08 juuni 2016

Kui uni on veel silmis


Täna oli üks igati tore ja lahe päev looduses. Äratus kõlises kõrvus juba koidikul kolm ja kadunud ma soojast voodist olingi, kadunud ja argipäevast välja lülitatud. Kallis naine oli lubanud mind terveks päevaks metsa :) 03:40 olin ma juba oma varjetelgis ja ootasin rebase jõmpsikaid, pikalt ei pidanud ma neid ootama :) Siis aga kirjutas sõber Erik, et mis ma vahin seal ja kobigu oma telgiga urule lähemale. Mõeldud tehtud, nagu nõiamajaga jooksin metsas ringi ja sättisin end rebastele lähemale. Hetk veel ja ma seisin silmitsi pisikeste rebasekutsikatega, kutsikatega keda olen aastaid otsinud ja nüüd ma sesian nende ees :) Ma ei suuda uskuda oma õnne, lõpuks ometi olen ma neil nii lähedal segamata nende tegevusi ja toimetamisi. Üks tõsiselt lahe kogemus taas pagasis juures ja plaanid tulevaks aastaks juba kerkivad :)
Sügavad kummardused kalli kaasale ees võimaldamaks neid hetki looduses olla, aitäh sõber Erikule, kes jagas näpunäiteid ja juhendas mind leidmaks teed neile nii lähedale, ning suurimad tänud sõber Markole tänu kellele me seal üldse oleme saanud olla :) Atiäh ja kohtumiseni uuel aastal uute põngerjatega!!!
 

Kommentaare ei ole: