Katsepolügon

*****************************************

Sensori puhastus. 3 katse:)

Nagu teada, siis ei läinud esimesed kaks sensori puhastust mul just mitte kõige paremini. Esimene kord nägi sensor peale n.ö puhastust välja nagu bassein, mis küll lõpuks sai ikka suure higistamise peale kuivaks:)Kerides natuke allapoole leiate pildi ka sellest n.ö sensori puhastus järgsest vaatest. Teine kord puhastusega tegeledes lõppes see aga sootuks suurema tragöödiaga minu fotoka ja noh olgem ausad ka minu rahakotile ei mõjunud see just mitte kõige paremini. Sai siis naljaga öeldes oma fotokas liigendid ära õlitatud. Nali naljaks asi muutus toona ikka päris vastikuks minu jaoks, hammbad ristis ootasin vastust kas saan oma fotoka korda või ei ja mis see siis ka maksma läheb, aga tänu heale tuttavale sai siis minu pill toona 2000.- krooniga taas eluvaimu sisse. Kes veel pole lugenud seda jama lähemalt, siis leaid selle loo (VAJUTA SIIA) siit
Viimasest n.ö sensori puhastusest on juba piisavalt aega möödas ja kuna esimese puhastuse tarbeks sai hangitud umbes aasta tagasi ka vastavad puhastusvahendid Fotoluksist, mida pole ma peale viimast katset puhastada sensorit isegi mitte puudutanud, kuni tänase hommikuni. Ärkasin pühapäeva hommikul kell 07:00 mõttega ikka ära õppida see sensori puhastus. Milleks mul see puhastuskomplekt, mis maksis natu üle   700.-krooni seal kapipõhjas ikka niisama vedeleb.




Kohvitassi taga meenutasin mida mulle räägiti ja näidati, kui neid puhastusvahendeid toona soetamas Fotoluksis käisin, töötasin kogu info korra peas läbi ja mõtlesin, et mis siis ikka, ehk kolmas kord ei lähe nii nagu eelmised korrad ja ehk ma ikka lõpuks saan selle asja selgeks. No kui hull asi see siis ikka saab olla:):):) Viimased korrad arvasin ma muidugi täpselt sama ja
tulemus oli muidugi väga masendav, eriti viimasel korral. Aga mis siis ikka mõtlesin endamisi ja lukustasin peegli. Kui esimesed korrad  puhastuslabidaga olin sensorist üle käinud ja objektiivi ette keeranud higistasid käed ikka päris korralikult, aga tehtud sai:) Testfoto muidugi näitas sootuks miskit muud, mis siis ikka, lukustasin uuesti peegli ja tegin uuesti. Alles kolmanda korraga sai sensor  puhtaks. Kui sensor  puhas vaatasin kella, olin seda kolme korda teinud juba terve tunnike endal külm higi otsa ees:) Nii et kui fotoka varem puhastusse viisin, siis mõtlesin, et mida kurat nad nii kaua teevad, nüüd ma tean siis mis nad seal  teevad:)
Ühesõnaga läks seekord juba päris hästi  ja  sensor  sai  puhtaks, tegelikuses pole seal rasket midagi. Tuleb ainult süveneda asja ja võtta aega selle teostamiseks. Seega kui raha napib, et fotoka sensorit pidevalt puhastada, siis tasub teha see 700.- kroonine, nüüd siis 45.- eurone investeering ja ise pusida selle kallal.
Mina igatahes puhastan oma fotokat ise, kui siis vahest ehk viin mattklaasi puhastuseks oluliselt targemate inimeste juurde:)

Lisatud: 06.03.2011.a.
_______________________________________________________
Omatehtud, hästi tehud... kas ikka on?:)

Öeldakse, et jargratast pole mõtet leiutada, aga kui millegi eest küsitakse ulmelist raha ja kui vähekenegi ise kannatab teha, siis on jalgratta leiutamisel jumet. Umbes nädal tagasi, kui metsa loomadele süüa viisin, sai põlvini lumes sumpamisest mõõt täis. Igapäevasesse varustusse pidi tulema räätsade näol lisa ( kes ei tea mis on räätsad, siis lihtsalt öelda saab nendega hõlbsasti paksus lumes liikuda).
Kuna aga sellised räätsad,  mis kannataks minusuguse jõehobu välja,  maksavad umbes 1500-2000 krooni, siis tuli need ise leiutada. Hea idee andis selleks töökaaslane, kes ise on jahimees  ja  teab ta väga hästi, kui raske on liikuda paksus lumes ilma räätsadeta.

Niisiis tuligi hakata pusima ja meisterdama jalgratast:)   Algmaterjaliks sai võetud tugev klaaskiust  plaat. Sai siis enam - vähem kuju välja saega välja voolitud, mõned augud puuritud. Nagu ikka peale klaaskiust materjali lõikamist ja puurimist sügelesin üle terve keha nagu oleks mul kirbud kallal käinud :) Polnud just kõige meeldivam kogemus, aga eks peab ära kannatama, kuna  väga ei taha ka enam lumes põlvini roomata. Alla sai kruvitud tõelised kihvad, niiöelda libeduse vastu. Ja nii need ulmeräätsad valmis saidki. Oli veel vaja oodata laupäevast päeva, et maal paksu lume sees asjad järgi proovida. Esimesed sammud omavalmistatud jalgrattaga panid koheselt mõtlema uutele kinnitustele .

Esialgne kinnitus asus saapanina juures, kuid paksus lumes tahtsid räätsad jalast tulla. Algus oli kohe väga ebameeldiv, kuid hiljem harjusid juba natuke ära ja teadsid,  kuidas jalga hoida nii, et rääts jalast ei tuleks .Siiski on vaja välja mõelda mingi süsteem,  mis teda ilusti jalas hoiaks. Ilmselt tuleb lisaks panna kontsa külge lisanöör või sootuks tugev kumm. Kuigi neil nn.räätsadel pole mingit kaubanduslikku välimust,  tegid nad siiski oma põhitöö ära. Täna sai metsas neid pikalt testitud. Puuritud aukudest vajus talla alla tekkiv lumi välja, nii ei läinud  räätsad raskeks. Ühesõnaga võib öelda, et see vaev ja hirmus sügelemine peale puurimist tasusid end ära, kui veel saab kinnitused ka täiustatud nii, et nad jalast ei tuleks. Kui nüüd veel natuke valgustada materjale, millest need räätsad koosnevad, ärge siis end puruks naerge: klaaskiud materjal tuleb auto põhjakattest, n.ö libeduse vastu pandud kihvad pärinevad väikebussi küljest ja kinnitused on kõige väiksemad koormarihmad:) Vot selliseid asju kasutasime meie siis minu räätsade ehitamisel:) Kokkuvõtlikult öeldes, käepäraste vahenditega.











Lisatud 13.02.2011.a.
_______________________________________________________

Siin väike proov panoraamist. Koosneb see 6 kaadrist ja tehtud on see Tamron 90mm makro objektiiviga. "Pildi leiad siit"
________________________________________________________


Infrapunafiltri katsetamine.
Sai hangitud endale selline omamoodi lahe filter nagu IR 720,

noh selle 720 tähendus jääb esialgu mulle ebaselgeks, kuid ega see mind väga ei huvitagi, peaasi et pilt tehtud saab. Eks esialgu arvasin, et keeran lihtsalt filtri ette ja ainult klõpsutan lahedaid pilte, aga võta näpust. Peale esimese pildi tegemist arvasin, et peab selle filtri minema viskama, kuna pilt nägi välja nagu mingi punane plärakas.
Aga peale natukest internetis tuhnamist ja mõne õpetuse läbilugemist paistis ikka tunneli lõpust natuke valgust. Nii umbes 10 minutit Photoshopiga tööd ja tulemus hoopis teine ja ikka tunduvalt parem kui algmaterjal ise. Eks esimese pildi kohta on nii enam vähem, aga nagu vanasõna ütleb: harjutamine teeb meistriks, seega eks ma siis harjutan veidi veel.

_________________________________________________________
Sensori puhastus:
Tänu heale naabrimehele tekkis võimalus käia täna väiksel sensori puhastus koolitusel. Soetatud sai ka natuke puhastus vahendeid.
Õhutpoolik oli täna väga ilus ja ega ma siis lasknud seda ju käest nii, et miskit objektiivi ette ei jääks. Pakkisin oma fotokola ja kihutasin oma lemmik kohta Suurupisse. Esimesed klõpsud väikse avaga tulid mõnusad, aga siis keerasin ava lahti ja oh häda, päevase objektiivi vahetusega oli tekkinud sensorile mõnus plärakas.


Mis siis ikka mõtlesin endamis, eks kodu jõudes panen oma tänased ammutatud teadmised kohe proovile ja puhastan ise sensori ruttu ära. Kodu jõudes sulgesin end tualetti, et seal siis see protsess ette võtta. Puhastuslabidas käes tilgutasin sellele puhastusaine peale ja minek, aga veel mõtlesin, et tilgutan 4 tilka õpetuse 2-3 asemele. No ega liiga palju ju paha ikka tee, aga vaat krt ikka teeb küll. Sensor oli hetkega läbimärg ja mul külm higi otsa ees. Käed higistasid ja hirm oli nahas, kuid õnneks sai kuivema labidaga kõik taas korda. Siit moraal, tehke asju nii nagu teile targemad räägivad, aga mitte nii nagu ise õigeks pead. Hirm oli päris suur, aga õnneks kõik laabus, kuid pilt iseenesest missugune:)

_________________________________________________________

Kummitus öises Suurupi rannas.

Mida kõike fotokaga ära teha ei saa. Säritust 15 sekundit , sellest seisan ise 10 sekundit ees ja siis lased jalga.











No ja siis muidugi on veel üks lahe võimalus fotokal endal. Mitu säritatud kaadrit ühel kaadril. Päris naljaks mida saab kõike teha. Kui veel välguga rohkem valgustada, siis peaks paremini pildile jääma.






_________________________________________________________

Suur ISO:

Loodetavasti on nädalalõpus minek ühele paljulubavale fotojahile, aga kahjuks on seal valgustingimused ilmselgelt väga nigelad, siis sai katsetuse mõttes proovile pandud oma fotoka iso tundlikus. Et kui palju ta siis seda välja veab ja millal see pilt siis ikka täitsa untsu läheb. Kell polnud küll väga palju, kuid päike oli pilve taga ja objektiiv sai suunatud ikka päris pimedasse tihnikusse.
Aga eks fotokatundjad saavad ise vaadata, kui hullud need pildid siis on kui andmed on sellised:
esimene pilt. Sigma 150mm f 2.8 iso 1000 säri 1/60









teine pilt: Sigma 150mm f 3.0 iso 800 säri 1/80
Klõpsamis aja vahemik jäi 21:06- 21:22 vahele.

Aga muidugi kahjuks mängib siin ka rolli pildi väikseks pakkimene blogi jaoks.

Kahjuks pööras ilm sellel päeval mulle ikka korralikult selja ja nii jäi kahjuks see fotojaht ära, aga eks uuel nädalavahetusel uue hooga, kui siis jälle ilm käkki ei keera.






Kommentaare ei ole: